ISTID: Europeisk utgave
SAMI Et gigantisk isdekke lå over Nord-Europa for 23.000 år siden. I denne historien viser vi hvordan denne kraftige ismassen fullstendig forandret Europa i forhistorisk tid. Disse dramatiske naturhendelsene skjedde i en tid da de første menneskene bosatte seg på kontinentet.
Her kan du interagere med simuleringer og kart, følge hvordan islaget vokste og smeltet, og se hvordan det påvirker vår kompis Lenny Lemen * mens han reiser gjennom tusenvis av år med klimaendringer.
* Norsk lemen (Lemmus lemmus) er en vanlig lemenart funnet i nordlige Skandinavia. Det er den eneste virveldyrarten som er stedegne til regionen. Ifølge genetisk forskning overlevde den norske lemen de siste istider i Vest-Europa, fordi de levde på de få tilholdssteder som ikke var dekket av is.
LENNY
37 000
JAGI ÁIGI:
Álggogeahčen maŋemus jiekŋaáiggi de eai lean vel min máttut ollen Davvi- Eurohpái. Muhto dan dahke neandertálarat. (Homo neanderthalensis). Sii bivde mammut-elliid ja vuojehedje sin badjel bávttiid.
35 000
JAGI ÁIGI:
Go dálkkádat šattai galbmaseabbo, álge golbma jiekŋagokčasa šaddat. Jiekŋagovččas lea jiehkki mii lea stuorát go 50 000 km2. ja lea čađa jikŋon, gitta bodnái. Okta jiekŋagovččas govččai brihttalaš sulluid, nubbi govččai Skandinavia ja goalmmát guhkkin davvin Barentsábis.
32 000
JAGI ÁIGI:
Ođđaáiggi olbmot (Homo sapiens sapiens) ásaiduvve Lulli- Eurohpái. Seammá áiggis jávke neandertálarat imašlaččat davvi guovlluin. Máŋgasat jáhkket danne go dálkkádat vearáskii ja danne go eallit maid borrat unno.
29 000
JAGI ÁIGI:
Máŋga šlája jávkagohte go dálkkádat ja biras rievddai jiekŋaáiggi geažil. Hoallaguovža (Ursus speleaus) lei okta dain. Dat lei beali stuorát go otná ruškes guovža.
27 800
JAGI ÁIGI:
Dat golbma jiekŋagokčasa sturro dássidit, ja ollu čáhci jieŋui. Dat mielddisbuvttii ahte mearradássi olles máilmmis vuojui, ja šattai ollu vuollegeabbo go odne ja mearragáttit rivde miehtá Eurohpá.
25 000
JAGI ÁIGI:
Jiekŋagovččas rievdadii eatnamiid ja dálkkádaga. Jiekŋagokčasat suoládedje buot láktasa áimmus oarjjabealde, ja dagahii ahte guovllut nuortalis, dego Siberias, šadde polára sáttoguovlun.
22 700
JAGI ÁIGI:
Dat golbma jiekŋagokčasa sturro oktii, ja de šattai okta jiekŋagovččas brihtálaš sulluin gitta Siberiai – Eurasiska jiekŋagovččas. Diet lea dovddus dego dalle maŋemus jiekŋaáiggi lei alimusas. Dan áiggi lei jiekŋa eanemus 2500 mehtara asu. Vai dieđát, Sálaščohkka lea 1242 mehtara allat.
22 500
JAGI ÁIGI:
Dalle go maŋemus jiekŋaáiggi lei alimusas, de livčče leamaš vejolaš čuoigat 4500 km lullioarjjábealde brihttalaš sulluin gitta Siberia davvinuorttabeallái.
20 000
JAGI ÁIGI:
Dalle go jiekŋa lei buot stuorimus, de lei mearradássi 120 mehtera vuollegeabbo go dál. Seammás dettii lossa jiekŋa vulos sihke eatnama ja mearrabotni.
19 000
JAGI ÁIGI:
Jiekŋa álggii suddat de go dálkkádat liegganišgođii. Stuora johkavuogádat ráhkaduvvui Oarje- Eurohpás: Fleuve Manche. Dat čanai dáid jogaid oktii, otná namahusat leat:: Wisla, Elbe, Rhinen ja Themsen, ja dasa golggai maid čáhci mii suttai jiekŋagokčasis.
18 000
JAGI ÁIGI:
Dálkkádat liegganii jođánit. Jiekŋa unnui dađistaga, ja eallit álge sajáiduvvat dohko gos jiekŋa suttai. Ođđaáigge olbmot, bivdit ja čohkkejeaddjit čuvvo sin maŋis.
16 000
JAGI ÁIGI:
Go mearradássi njiejai, de šadde stuora oasit mearrabotnis oruhahttin, Nordsjøenis. Guovlu gohčoduvvo Doggerland. Olbmot ásse doppe jiekŋaáiggi loahpageahčen dassážii mearra fas dulvagođii ja bijai eatnamiid mearavuollái.
15 000
JAGI ÁIGI:
Dáđi mielde go mearra liegganii ja de álge liegga mearrarávnnjit borrat jiekŋagokčasa. Jiekŋa mearragátti guora unnui ja das ledje garra váikkuhusat. Jiekŋaváre veagat čivge merrii ja gaskkohagaid ain mearadássi lassánii jođanit.
12 000
JAGI ÁIGI:
Barentsábi mearrabotnis ihte čuohtenare krahtera badjelaš kilomehter guhkosaš diamehtera. Assas jiekŋa lei ráhkadan lohki ja gokčan viiddis vuorkkaid metána dálkkadatgássa. Go jiekŋa jávkkai, , de bávkkehedje krahterat ja metánagássa luitojuvvui.
11 600
JAGI ÁIGI:
Dađi mielde go jiekŋa suttai, de šattai jávri, dakko gokko odne lea Østersjøen. Loahpas ii nagodan eanan ja jiekŋa mat birastahttet jávrri, šat doalahit čázi eret. Čáhci šávihii Atlantermerrii. Ja čáhci sullasaš dáhpáhusain, dulvadii maiddai engelas kanala.
11 500 – 10 000
JAGI ÁIGI:
Dat boarraseamos duođaštusat olbmuin Norggas. Jáhkkimis leat sii vánddardan otná Duiska bokte. Maŋŋel vánddardedje sii otná Ruošša bokte. Romssa lahkosis leat gádvnon golbm orrunsajo dala rajes. Lea Simavikas, Ráneš sullos, Tønsnes báikkis ja Solneset báikkis, Hamnas.
10 500
JAGI ÁIGI:
Eanan gaskal Irlándda ja Stuora Brittania jávkkái čázevuollái árábut go eanan gaskal Stuora Brittania ja kontineantta. Danne gávdnojit Stuora Brittanias gearbmašat, ja eai ge Irlánddas. Dat eai sáhttán rasttildit Irska meara.
8 200
JAGI ÁIGI:
Dađimielde go jiekŋa unnui ja deaddu geahpui, de dagahii dat ahte mearrabotnii ii leat šat stáđis. Dat dagahii ahte mearavuolde leai eanan doarggáhus, Storegga doarggáhus. Dat ges dagahii 50 mehtera allosaš tsunami mii bođii Norgga rittu badjel, ja dulvadahtii visot Doggerland.
8 000
JAGI ÁIGI:
Dat irálaš stuora ruksesgoddi (Megaloceros giganteu) jávkkai. Daigguin stuora čorvviiguin lei son hárjanan birget jalges eatnamiin. Muhto go dálkkadat liegganii, ja vuovddit viido, de darvanadde ruksesgotti čoarvvit muoraid ovssiide. Ja dan lei eará elliide ja olbmuide álki, fáhtet gitta.
VIDEO
Information about the video goes here
ODNE
Jiekŋaáiggit leat álgán ja nohkan maŋemus golbma miljovnna jagi, eanas dan geažil ahte movt eanan lea hállan ja johttán beaivvi birra. Dál leat mii eallime earenoamáš guhkes jiekŋaáigge gaskkas. Dat lea bistán 10 000 jagi, ja dálkkádat lea leamaš liekkas ja oalle rievddatkeahttá, midjiide olbmuide hui vuogas.
BOAHTTEÁIGI
Dál gávdnojit dušše guokte stuora jiekŋagokčasa eatnamis – Antárktisis ja Ruonáeatnamis. Dat leat maid suddame, danne go dálkkádat lea jođánit liegganeame olbmuid daguid geažil. Go jiekŋagokčasat suddet, de dulvá mearrá, mearadássi badjána, ja dat buktá dramáhtalaš váikkuhusaid oallugiidda rašes guovlluin.
VÁIKKUHUSAT
Fossiila boaldámušat dagahit ahte šaddovistegássat luoitin lassána ja dat váikkuha dál dálkkádaga heaju guvlui. Dát rievdadeamit lassánit dađistaga jus mii eat gávnnat vugiid movt unnidit dáid gássaluoitimiid. Mearrá sáhttá dulvat máŋggain logenar mehteriin, ja dulvadahttit čázevuollái ollu guovlluid mearragáttiin gos orrot ollu olbmot.
Check out our interactive map
I am text block. Click edit button to change this text. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit. Ut elit tellus, luctus nec ullamcorper mattis, pulvinar dapibus leo.
INSTALLASJONEN
ICEMAP er ikke bare en digital opplevelse. Det er også en fysisk installasjon som har en sentral plass i den nye klimautstillinga ved Nordnorsk vitensenter. Der kan barn og unge i alle aldre lære om sammenhengene mellom miljø, klima og mennesker.
TEAM
Henry Patton, researcher CAGE
My research involves reconstructing the vast ice sheets that repeatedly covered Eurasia and the Arctic during past ice ages. Using geological clues left behind by the ice sheets, I use models to simulate how these ice masses evolved over many thousands of years, as well as how they interacted and affected the landscape and surrounding environment.
I have created the map visualizations for this project as well as the interactive map. The underlying Eurasian reconstruction found on these pages is based from a set of recently published peer-reviewed articles.
Maja Sojtaric, science communicator CAGE
Throughout my career, I have translated scientific research into a language that the general public can understand. Using my background literature studies, I have tackled many natural science disciplines and told the many stories found beneath the quantitative data. I am a project manager for ICEMAP and helped to develop the storyline and the framework around the data visualization and model reconstruction of the Eurasian ice sheet.
Alun Hubbard, glaciologist, UiT-CAGE / Aberystwyth University
I’ve spent much of my life wandering on and around today’s ice sheets in Greenland and Antarctica, and many glaciers and ice caps in between. This remote fieldwork allows us to understand how these great conveyors if ice flow, respond to climate and ocean variability, and sculpt the sublime landscapes they leave behind (as seen in Norway today). In addition to providing new insights into how ice masses behave, these data are also used to train computer models predicting past and future ice sheet evolution and their contribution to sea-level rise – such as the model I developed with Henry for the ice age reconstruction used in this project.
